Juhtivad tehnoloogiaettevõtted panid kood/JobFairil tulevased arendajad päriselu väljakutsetega proovile

02.04.2026

Tõime Jõhvis toimunud karjäärimessil kokku ligi 200 tulevast arendajat ning rea Eesti juhtivaid tehnoloogiaettevõtteid. Värskes vormis karjäärimessil panid ettevõtted õppijad proovile tehniliste ülesannetega, mille kaudu said õppijad oma oskusi demonstreerida ning tööandjad vahetu pildi tehnoloogiatalendi tänasest võimekusest.

Värskes vormis karjäärimess

„Klassikalised karjäärimessid ei peegelda enam hästi tegelikku tööelu ega anna tööandjatele piisavat pilti tulevaste kandidaatide võimekusest. Oleme selle lähenemise ümber mõtestanud nii, et see looks väärtust mõlemale poolele – annaks osalejatele reaalse kogemuse ning ettevõtetele selgema arusaama tulevasest tööjõust,“ ütleb //koodi õppekeskuste juht Kätlin Merisalu.

Karjäärimessile osalesid //koodi õppijad ja vilistlased Jõhvi, Võru ja Paide õppekeskustest ning ettevõtted nagu Helmes, Pactum, Bolt, SEB, Swedbank, Ericsson, Delfi Meedia, Genius Sports, SMIT, REMITK; VKG, Finest ja IDA Hub.

Sündmuse keskmes olid ettevõtete igapäevatööst lähtuvad programmeerimisväljakutsed, kus osalejad panid proovile nii oma tehnilised oskused kui ka võime oma lahendusi veenvalt põhjendada ja esitleda

Väljakutsete hulgas olid näiteks:

Õppekeskuste juhi Kätlin Merisalu sõnul aitab selline formaat lahendada ka laiemat tööturu kitsaskohta. „Ajal, mil ühele tehnilisele ametikohale kandideerib sageli üle saja kvalifitseeritud inimese, on alustavatel talentidel keeruline isegi tehnilisele intervjuule pääseda. Selline lähenemine annab võimaluse saada päriselu kogemus, harjutada oma oskuste selgitamist ja näidata oma võimekust viisil, mida CV või portfoolio ei edasta. See on üks lähem simulatsioon päris töökeskkonnale, mis loob tugeva silla tänase õppija ja tulevase tööandja vahel.“

Enamat kui koodi kirjutamine

//koodi ja Bolti kaasasutaja Martin Villig rõhutas avakõnes, et tänapäeval ei piisa arendajaks saamisel ainult programmeerimisoskusest. „Koodi kirjutamine on alus, aga sama oluline on oskus selgitada, mida ja miks sa teed. Parimad arendajad ei täida lihtsalt etteantud ülesandeid, vaid küsivad, mis väärtust nad loovad ja kas probleemi saab lahendada ka teistmoodi.“ Ta lisas, et tänapäeva tehnoloogiaettevõtted hindavad kandidaate, kes suudavad mõelda laiemalt kui ainult koodirea tasandil: „Oluline on mõista tervikpilti alates ettevõtte eesmärgist kuni oma rollini selles.”

Ettevõtete hinnangul paistis õppijate puhul silma eelkõige sisuline huvi, tugev analüüsivõime ning arusaam, et arendaja roll ei piirdu ainult koodi kirjutamisega. Samuti toodi esile küps suhtumine tehisarusse, mida nähakse eeskätt lisandväärtust loova tööriistana, mitte arendajat asendava lahendusena. 

Tarkvaraettevõtte Helmese värbaja Jelena Poleschuki sõnul tuli hästi esile osalejate soov mõista, kuidas lahendused päriselt toimivad. „Vestlused liikusid kiiresti koodist edasi, arutati lahenduste loogikat, süsteemide toimimist ja nende mõju päriselus.“ Tema sõnul on tehniline baas endiselt peamiseks eelduseks, kuid tihedas konkurentsis eristumiseks on üha olulisem iseseisev õppimisvõime, kohanemine ja oskus siduda tehnilisi lahendusi äriloogikaga.

AI-põhist läbirääkimistarvara arendava Pactumi vanem värbamispartner Marleen Saat tõi esile ka osalejate kõrge omaalgatuslikkuse ning küpse suhtumise tehisarusse. „Paljudel oli juba iseseisvaid projekte, mis näitab valmisolekut areneda. Selgelt eristus arusaam, et tehisaru ei asenda arendajat, vaid toimib tööriistana, mis aitab väärtust luua.“ Täna eristuvad Saati sõnul kandidaadid, kes suudavad ühendada tugevad baasoskused kriitilise ja teadliku AI kasutamisega.

SEB tehnoloogia valdkonna juhi Kaisa Anier-Soosti sõnul jäid silma õpilaste läbimõeldud ja mitmekülgsed küsimused. „Huvi ei olnud ainult tehniliste teemade vastu, vaid ka ettevõtte vastu laiemalt – kuidas tiimid töötavad ning millised on organisatsiooni kultuur ja väärtused. Nendele tähelepanu pööramine näitab, et //koodi õppijad on konstruktiivse mõtlemisega ja mõistavad laiema konteksti olulisust.“ 

Viru Keemia Grupi jaoks oli rõõmustav näha, et paljud //koodi õppijad on teadlikud karjääripöörajad, kes seovad IT‑oskused varasema kogemusega. “Hindame tehniliste rollide puhul lisaks oskustele eelkõige õppimisvõimet ja probleemilahendusoskust. AI toetab värbamist, kuid otsustavaks jääb inimese motivatsioon ja hoiak,” tõdeb VKG töösuhete juht Tea Allikmäe.

//kood loodi 2021. aastal Jõhvis eesmärgiga muuta tehnoloogiaharidus ligipääsetavaks kõigile ning 2025. a septembris avati koostöös kohalike omavalitsustega õppekeskused ka Võrus ja Paides. Õpe põhineb praktilisel ise- ja grupiõppel ning kestab 12–15 kuud. Programm hõlmab nii front- kui backend tarkvaraarendust, probleemilahendust ja tiimitööd. Lõppfaasis saavad õppijad spetsialiseeruda näiteks küberturvalisusele, mobiilirakendustele, andmeanalüüsile või tehisintellektile.

Tänaseks on //kood Eestis vastu võtnud 8 lendu kokku üle 1200 õppijaga. Neist neli lendu ehk ligi 400 inimest on programmi läbinud. Pooled lõpetanutest töötavad tehnoloogiasektoris. Õppijate seas on esindatud üle 30 rahvuse, keskmine vanus on 29 aastat ja 21% õppijatest on naised. Väljaspool Eestit on //kood esindatud Soomes, Ukrainas ja Keenias. 

2025. aastal tunnustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium //koodi kui üht parimat ettevõtluse edendajat Eestis. 

IT-hariduse kättesaadavust aitavad toetada Skaala, Swedbank, Kaamos, LHV, SEB, Barrus ja teised.