kood/FutureCoders – Parim era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekt

Justiits- ja digiministeeriumi (JDM) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) korraldatud konkursil valiti „Parima era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekti” võitjaks algatus kood/FutureCoders. Tiitel kuulutati välja juhtimis- ja tehnoloogiakonverentsil Telia Digital Hub.

Parim koostööprojekt

kood/FutureCoders on innovaatiline haridusprojekt, mis toob praktilise programmeerimisõppe Eesti gümnaasiumidesse – sõltumata kooli suurusest, asukohast või sellest, kas koolis on programmeerimisõpetaja.

Kuigi kood/FutureCoders ei ole klassikaline avaliku ja erasektori koostööprojekt, vaid erasektori rahastusel toimiv algatus, otsustas žürii tunnustada seda „Parima era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekti“ tiitliga kui innovatiivset näidet sellest, kuidas koostöö võib saada alguse erasektorist, mis tuleb appi ühiskonna kriitilise probleemi lahendamisele.

2025.–2026. õppeaastal osaleb programmis juba 28 kooli üle Eesti ja ligi 800 gümnasisti, kellest umbes kolmandik on tüdrukud. Kursused on eesti keeles ning põhinevad //koodi rahvusvaheliselt kasutataval metoodikal: õpetajateta, projektipõhine, koostööl ja probleemilahendusel põhinev õpe, mis toetab ennastjuhtimist ja tänapäevaseid digioskusi.

Projekt lahendab väga konkreetset probleemi Eesti hariduses – programmeerimisõpetajate puudus ja noorte ebavõrdne ligipääs tehnoloogiaharidusele. Veebipõhine iseõppeprogramm võimaldab igal gümnaasiumil pakkuda kvaliteetset ja ühtlase tasemega programmeerimisõpet, lihtsustades samal ajal nii koolide kui õpetajate tööd.

//koodi juhatuse liige Lauri Haav ütles auhinna saamise järel, et tema meeskonnale võis võidu tuua see, et tegemist on päriselt PPP-projektiga. „Ongi päriselt eraraha, avaliku sektori toetus ja ligi 30 kooli ja 800 õpilast üle Eesti,“ ütles ta.

ITL-i president Ats Albre märkis, et kood/FutureCoders ühendab sotsiaalset vastutust, innovatsiooni ja tehnoloogilist mõtlemist. „kood/FutureCoders tõestab, et digioskuste arendamine ja tehnoloogia sissetoomine kooliõppesse on Eesti tuleviku seisukohalt hädavajalik. See on näide edukast koostööst, mis on sündinud erasektori initsiatiivist, kuid mille tulemused teenivad kogu ühiskonda,“ sõnas Albre.

Foto: Raigo Pajula

Kuidas sai gümnaasiumiprogramm alguse?

Projekti algatajana oli võtmerollis SA Võrumaa Arenduskeskus, kellega koostöös loodi Võru maakonna koolidesse programmeerimise valikkursused ja pandi alus haridusmudelile, mis võimaldab noortel sõltumata kooli programmeerimisõpetaja olemasolust omandada praktilisi digioskusi. 

Seejärel liitusid programmiga Tallinna Haridusamet ja mitmed koolid üle Eesti, tuues lahenduse pealinna ja teistesse piirkondadesse. Erasektori poolelt on //kood vastutanud platvormi ja õppesisu arenduse eest, viies koolidesse sama õppija-keskse metoodika, mis on end juba tõestanud täiskasvanuhariduses. Pikaajalise ja sisulise suurpartnerina toetab algatust SEB andes projektile olulise arengutõuke. 

Selline partnerlus on võimaldanud lühikese ajaga luua ja skaleerida täiesti uue haridusformaadi, mis ühendab koolipidajate, ettevõtete ja omavalitsuste jõud, et pakkuda igale noorele võimalust saada osa praktilisest tehnoloogiaharidusest. 

Tulevikus on eesmärk laieneda gümnaasiumitesse üle Eesti ja jätkata uute kursuste väljatöötamist, et pakkuda noortele veelgi mitmekesisemaid ja kaasaegsemaid õppimisvõimalusi.